Kui kunagi peaks toimuma rahvahääletus teemal "Kumb on parem, kas Soome või Poola?", siis Saaremaa poliitilise ilmaõhuga arvestades oleks õige vastus: „oleneb, kumb on parajasti vallavanem“. Nimelt, kui Madis Kallas oli veel Saaremaa vallavanem, nägime me tegutsemist, mis külgnes poliitilise vastutuse arhailise vormiga: mees nägi probleemi ( koroonaviiruse maaletoomine Saaremaal), tundis piinlikkust ja astus tagasi. Tänapäeval kõlab see nagu vanaaegne muinasjutt, mille peale mõni noorem võimukandja võib vaid kulme kergitada: "Mida see sõna 'vastutus' tähendaski"?
Mikk Tuisk, praegune vallavanem, ei jookse nii kiiresti. Ega aeglaselt ka. Pigem istub. Ja vaatab. Ning kui vaadata seda, kuidas valla osalusega AS Kuressaare Veevärk satub fekaalireostuse kaudu meediasse ja rahva mällu, siis on väga sobilik hetk meenutada klassikalist lauset: „Nad näevad, kuid ei vaatle.“ seega- istume edasi.
2023 aasta mais sattus Kuressaare kraanivette fekaale. . Tegemist oli tõsise reostusega, mis põhjustas paljudel inimestel kõhulahtisuse, pöördumise EMOsse ning usalduse kadu linna veevarustuse suhtes. Tallinna Tehnikaülikooli poolt tellitud uuring, mille eest vald maksis 57 000 eurot, tuvastas: jah, tegemist oli fekaalidega. Keskmine kodanik võib-olla ei vajaks selleks doktorikraadi, aga noh – realistlik on see, kui miski vastab tegelikkusele.
Kahjude suurus? AS Kuressaare Veevärk maksis likvideerimise ja tagajärgede eest 600 000 eurot. Mikk Tuisk aga leiab, et valla poolt pole midagi teha, sest "valla õiguslikud hoovad puuduvad". Justkui oleks tegemist epifenomeniga – nagu vari, mis tekib objekti tõttu, kuid ei saa objekti ennast mõjutada. Tundub, et Tuisk ongi ainus inimene, kes suudab muuta oma kuvandit jättes seejuures igasuguse vastutuse sõrmeotsagagi puudutamata.
Vallale kuulub suur osa Kuressaare Veevärgist. Seega on tegemist avaliku varaga. Veevärgi toonased juhid Aivar Sõrm ja Ain Saaremäel enam ei tööta. Tuisk selgitab, et nemad oleksid ise tagasi astunud, aga ta palus neil kriis läbi teha. Õilis? Või mugav? Sest kui keegi ei astu tagasi ega võeta vastutust, siis tekib tõsine kahtlus, kas Saaremaa vesi oli ainus asi, mis reostatud sai.Veelgi kummalisem on see, et Kuressaare Veevärgi nõukogu liikmed istuvad edasi oma toolidel. Nad ei otsusta midagi, ei karistata kedagi, aga iga koosoleku eest laekub tasu. See pole enam naljamäng – see on lahtiste naljamäng otse Kuressaares- Saaremaal.
26. märtsil avaldatud arvamusartiklis Saarte Hääles („Roland Mere: Veevärgi ja Kuressaare lahtiste naljamäng“) kirjeldasin, kuidas kogu olukord meenutab väikelinna absurditeatrit, kus vastutust pillutakse valla ja veevärgi vahel edasi-tagasi nagu kuuma kartulit – kõik tunnevad, et see kõrvetab, aga keegi ei pea end süüdlaseks.. (Artikkel: Roland Mere: Veevärgi ja Kuressaare lahtiste naljamäng). Tuisk vastas vallavolikogus: "Vallal puuduvad õiguslikud hoovad kellegi vastutusele võtmiseks, kuna vald ei olnud tööde tellija ega ka ehitajaga lepingulises suhtes." See on umbes sama, kui see kõlab umbes nagu keiser Nero ütleks: "Mina ei vastuta, et Rooma põles – ma lihtsalt mängisin lüürat aknal- tuli levis ise."
Niisiis: kumb on parem, kas Soome või Poola? Madis Kallas astus koroonakriisis tagasi. Tegi vea, aga tajus vähemalt, et poliitiline vastutus on midagi enamat kui pressiteade. Mikk Tuisk on pigem nagu Poola liiklus: keeruline, täis auklikke teid ja sa kunagi ei tea, kas rool on õiges suunas.Veelgi häirivam on see, et ka vallavanem – kui omanikupoolne kõrgeim juht – ei ole avalikult selgitanud, miks nõukogu jätkab samas koosseisus nagu midagi poleks juhtunud. Kui kriisi ajal lahkub juhatus, aga nõukogu istub edasi ja isegi ei tunnista, et midagi valesti oli, siis kas pole tegemist mitte vastutuse hämardamise, mitte kandmisega?Ja mis kõige küsitavam – miks ei vastuta vallavanem ise kui ta ei suuda või ei saa teha ettepanekut nõukogu koosseisu üle vaadata? Kas nõukogu liikmed on liiga ……. No teate küll millised? Kui omanik – ehk vald – ei esita küsimusi ega tee järeldusi, siis kas tal on üldse huvi tagada teenuse kvaliteet ja elanike usaldus? Või on kogu see süsteem kujunenud mugavaks kulissiks, mille ees saab esineda, aga mille taha ei vaadata?
Ja miks on vallavanemal alati käed puhtad, justkui oleks ta kogu aeg vaid möödamineja?