Lugedes veelkord Koit Voojärve hiljutist artiklit, tabas mind tuttav tunne. Mitte sellepärast, et ideed oleks värsked, vaid vastupidi – need olid üllatavalt tuttavad... kuid mitte sealt, kust oodata võiks. Nimelt, nagu ma juba eelmises blogis märkisin, oli Voojärv ise üks neist, kes osales Saaremaa kogukondliku tegevuse arengukava koostamises. Istus laua taga, kuulas, arutas – aga kordagi ei toonud ta välja ideid, mida nüüd, vahetult enne valimisi, sedavõrd jõuliselt esitab.
Ei maininud ta siis, et teenuskeskuste juhid peaksid tulevikus olema ametnikud, vallavalitsuse liikmed või otsustajad. Ei sõnagi sellest, et nad võiksid juhtida kohalikke haldustöötajaid või määrata investeeringuid.Kas need mõtted olid tal juba kevadel olemas, aga libisesid mööda? Või tekkisid need nüüd, mil valimisnimekirjad lukus ja plakatid trükis? Raske öelda. Me kõik oleme ekslikud – isegi arengukavas ei jää kõik meelde, eriti kui mõelda tuleb lisaks enda eest ka kogu valla eest. Inimlik viga, võiks öelda.
Ent oluline on see, et tänu Saarte Hääle kevadisele kajastusele teame me kõik, et Koit Voojärv on Reformierakonna esinumber kohalikel valimistel. Seega pole tegu suvalise mõtisklusega, vaid poliitilises tähenduses kõrge panusega avaldusega.Ja kui nüüd sisu vaadata, siis artiklil on selged jooned, mis viitavad valimisreklaamile:
Kõige selle juures pole märgitud, et tegu on poliitilise reklaamiga. Kuid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrusele (EL) 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (ehk "poliitreklaami läbipaistvuse määrus"), peavad poliitilised sõnumid olema selgelt eristatavad ning läbipaistvalt märgistatud – eriti kui neid levitatakse avalikes kanalites. Eriti veel, kui need pärinevad isikult, kes on ametis kohaliku omavalitsuse juhina ja samal ajal ka erakonna esinumber.
Mina ei ole jurist ega valimisreklaami ekspert. Aga kui üks ametis olev abivallavanem kirjutab sisuliselt parteiplatvormi, mis on vastuolus tema enda poolt allkirjastatud arengukavaga, ja see ilmub tasuta meedias enne valimisi, siis võib-olla oleks mõistlik küsida hinnangut Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonilt (ERJK).
Mitte süüdistuseks, vaid lihtsalt, et teada saada, kuidas seda olukorda hindavad inimesed, kelle töö on jälgida, et kampaania ja kohustuslik arengukava ei muutuks korraga ühe inimese visiitkaardiks.