Saaremaa vajab muutust – ja see pole lihtsalt loosung

Möödunud nädalavahetusel küsiti minult otse: „Isamaa räägib, et Eestimaa vajab muutust – aga mida Saaremaal siis muuta?“

See küsimus ei ole väike. Vastust ei saa anda käigult, viidates ainult mõnele erakonna platvormi punktile. Vastust tuleb otsida meie igapäevaelust: sellest, mis on viltu, mis ei tööta ja miks inimesed tunnevad, et nende hääl ei loe.Loosungid, mis kõlavad pealinnast, kõlavad siingi. „Parema Eesti eest“, „Kindlates kätes Eesti“, „Kindlalt edasi“ ja nüüd siis "PArem Eesti" ja meil on see "PArem Saaremaa".  Need näevad ilusad välja plakatil. Aga millal viimati tundsite, et need sõnad muutusid millekski päriselt nähtavaks teie tänaval, teie kodus või teie pere elus? 

Rääkisin, et mind varem ei huvitanud, kes vallavolikogus võimul on. Tööd oli palju ja töö dikteeris elu. Aga 2020. aastal küsisin endalt: milleks veel ja veel?  Ehk oleks aeg vaadata ümber oma elustiili, mõelda uutele hobidele ja kodule- seega ka kogukonnale, sest ei minevikus ega ka tulevikus ei suuda Saaremaa valla otsused minu eluolu mitte kuidagi mõjutada. Lühidalt- ei mina, ei minu sissetulekud ega miski, mis on minuga seotud ei saa olla kuidagi seotud kellegi soovist. Ma saan endale lubada sõltumatust. Aga paljud ei saa ja paljud ei oska tahtagi. Nad näevad seda mida tahetakse et nad näeksid- varje(nagu Platoni koopa allegooria, kus Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa vordpildi abil. Meie eluviisi tõttu ei ole truu realsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena.)  Sellest mõttest kasvas ka huvi Saaremaa valla tegemiste vastu, et kuidas siis need asjad käivad. Kuiodas sünnivad otsused?  2021. aastal osalesin KOV valimistel ja sattusin kolme volikogu komisjoni liikmeks. 2023. aastal olin 7 kuud ka volikogu liige. See kogemus on andnud mulle selge pildi mis ei pruugi inimesele, kes pole seal see olnud, kohe näha olla: Saaremaa peab muutuma.

Miks on muutust vaja?

1. Läbipaistmatus ja ootamatused.

Saaremaa vallas sünnivad otsused sageli juba enne volikogu, kus neid hiljem lihtsalt “kinnitatakse”. Avalikud dokumendid on nähtavad, aga arutelud ja põhjendused jäävad varju. See on nagu toit, mis tuuakse lauale valmis kujul – aga retsept ja valikud jäävad saladuseks.

2. Raha liikumine valedes kohtades.

MTÜ-d, mis on “õigetes ringides”, saavad toetusi rohkem kui teised, kui üldse, ehkki viimane suudaks sama teenust pakkuda paremini. Vara üritatakse müüa soodsalt, kui mitte nulliga ning kui see kohtu otsusel suunatakse oksjonile siis hind hüppab taevasse. Me kõik maksame makse, aga kas meie maksud loevad? Liiga tihti liigub raha sinna, kus on “õiged sõbrad”, mitte sinna, kus on kõige suurem vajadus. Mõni hoone, mis vajab remonti, laguneb edasi. Mõni teine, vähem oluline, saab särama löödud. 

3. Kompetentsi küsimus.

Ametikohad, kus nõutud on kõrgharidus, täidetakse mõnikord ilma selleta. See ei ole formaalsus, vaid usalduse küsimus. Kui süsteem ise ei järgi oma reegleid, miks peaksid inimesed seda usaldama?

4. Demokraatia kui protsess, mitte vorm.

Demokraatia ei ole ainult hääletus. See on ka tee otsuseni – arutelu, põhjendused, vastutus. Ja ka see tee peab olema avalik, mitte ainult lõpppunkt.  Nagu ütles Thomas Jefferson: „Kui inimesed on hästi informeeritud, saab neile usaldada ka valitsemise.“  Otsuste kujunemise protsess ei ole avalik, kuigi otsus ise on. Olen teabenudele saanud  alloleva vastuse 

5. Lubadused vs reaalsus.

Iga nelja aasta järel kuuleme samu fraase: “tervem Saaremaa”, “parem elu”, “ühised väärtused”. Aga see on nagu vana film – stseenid korduvad, lõpp ei muutu. Iga lubadus on võlg. Seega see võlga aina kasvab. 

6. Huvid ja tuttavad ringid.

Olgu jutt MTÜ-toetustest, hoonete remondist või vara müügist – muster on sarnane. Mõned saavad, teised mitte. See tekitab õigustatud küsimuse: kas “kogukond” tähendab ainult neid, kel on juba õige kontakt, või ka neid, kes seni pole kuulda olnud?

Kuidas edasi?

Muutus ei tähenda suuri loosungeid. See tähendab väikseid, aga olulisi samme:

• Kõik valla otsused ja arutelud peavad olema avalikud ja põhjendatud.
• MTÜ-de rahastamisel selged kriteeriumid ja avalikud tulemused. 
• Ametikohad täidetakse oskuste, mitte tuttavate järgi.
• Vara müük toimub ausalt ja läbipaistvalt, mitte “eri kokkulepetega”.
• Volikogu ei ole kummitempel, vaid tõeline arutelufoorum.

Kokkuvõte

Saaremaa loosungid kõlavad kaunilt, aga ilusad sõnad ei paranda auklikku teed ega lühenda arsti ukse taga järjekorda. Need ei anna noorele perele kindlust, et kodusaarel on tulevik.Muutus ei ole retoorika. Muutus on igapäevane töö läbipaistvuse, aususe ja õiglasuse nimel.

Nagu ütles Franklin D. Roosevelt: „Demokraatia ei ole salateadus. See on lihtne – läbipaistvus ja vastutus.“Saaremaa vajab muutust. Mitte homme, vaid täna. Mitte loosungina, vaid päris tegudena.