Saaremaa vallajuhi motivatsioonireis: avalik huvi või MTÜ sponsorpakett?
Avalikus elus on teemasid, mille käsitlemisel kõlab üks ja sama argument: „See on ju valimisreklaam, ärge ajage poliitikat!“ Aga kui kõike tembeldada reklaamiks, siis kuidas saab valija üldse teada, milliste tegude ja otsustega tema kohalikud juhid silma paistavad?
Mõnikord pole küsimus mitte reklaamis, vaid elementaarses aususes ja eetikas. Eetilisi küsimusi seoses ametnike ja ettevõtete või organisatsioonide kinni makstud reisidega on Eestis varemgi ette tulnud. Näiteid pole vaja kaugelt otsida.
Apteekrite Londoni-reis (2013). Vitabalans Pharma lennutas Eesti apteekreid nädalavahetuseks Londonisse, sidudes sõidu konkreetse toote müügiedendusega. Äripäev kirjutas, Ravimiamet algatas väärteomenetluse.Arstide „koolitusreisid“ (2010–2011). Ravimitootjate kulul toimunud konverentsid ja „õppereisid“ tõid kaasa ulatusliku eetilise arutelu võimaliku huvide konflikti üle.
Henrik Hololei lennud (2023). Euroopa Komisjoni transpordipeadirektor, kes oli Eestist pärit ametnik, lendas korduvalt Qatar Airwaysi kulul just sel ajal, kui arutati EL–Katari lennulepet. Skandaali järel karmistati Brüsselis reegleid, mis puudutavad kolmandate osapoolte poolt kinni makstud sõite.
Kõigil neil juhtumitel oli üks ühine joon: pärast reisi tulid otsused või teod, mis kandsid selgelt reisikorraldaja maitset. Saaremaa ei ole selles suhtes erand 14.–16. veebruaril 2025 korraldas Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Selts kohtumise Rootsi Merepäästeseltsi (Swedish Sea Rescue Society) esindajatega Stockholmis. Eesmärkide loetelu oli pikk: tunnustada ja motiveerida, saada uusi teadmisi, tutvuda kolleegide töökorraldusega, vahetada kogemusi.
Reisil viibis ka Saaremaa valla abivallavanem Liis Lepik. Vastav vallavanema käskkiri nr 13-2/50 sõnastas lähetuse ametlikult: „Lähetan Saaremaa valla abivallavanema Liis Lepiku Rootsi Kuningriiki 14. veebruarist 2025 kuni 16. veebruarini 2025 seoses osalemisega Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi korraldataval Rootsi Kuningriigi merepäästevõimekusega tutvumisel.
Käskkirja kõige kõnekam punkt oli aga järgmine: „Enamiku välislähetusega kaasnevatest kuludest katab Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts. Siinkohal tekib igal kodanikul küsimus: mida tähendab „enamus kuludest“? Kas 60%, 80% või 95%? Ja milline oli valla tegelik rahaline panus?
Avalikkus vastust ei tea, sest vallavalitsus ega kohalik ajaleht Saarte Hääl seda reisi ei kajastanud. Kui reisi ametlikuks põhjenduseks oli „tutvumine Rootsi kolleegide tööga“, siis teemas oleva MTÜ pressimaterjalides mainiti ka „aktiivsemate liikmete motiveerimist“.
Küsimus jääb: miks vajas motiveerimist vallavalitsuse liige? Milleks pidi MTÜ katma abivallavanema kulusid? Veelgi huvitavamaks läheb lugu paari nädala pärast.
Märtsis, ehk pelgalt kuu peale reisi ilmus Saaremaa valla esimesse lisaeelarvesse punkt: „Toetus Saaremaa Vabatahtlikule Merepääste seltsile majandus- ja halduskulude katmiseks summas 5000 €. Volikogu kinnitas selle kahe lugemisega.
Kokkusattumus? Võib-olla.
Aga kodaniku vaatepunktist jääb mulje: MTÜ tasub „enamuse“ abivallavanema reisist misjärel vallavalitsus tasub peatselt omakorda MTÜ-le 5000 € toetusena.
Siit ka mõned küsimused avalikuse poolt. Kui läbipaistvalt ja õiguspäraselt see kõik toimus? Kas tegu oli päris „tutvumis- ja kogemusvahetuse reisiga“ või pigem meeldiva nädalavahetusega Stockholmis? Kas otsus anda MTÜ-le 5000 eurot oli sisuline vajadus või lihtsalt „tasakaalustav žest“ pärast MTÜ poolt tehtud väljaminekuid?
Võib ju öelda, et see on pisiasi ja 5000 eurot ei otsusta Saaremaa tulevikku. Aga eetika ja läbipaistvuse küsimused algavadki väikestest sammudest. Avalikkusel on õigus teada, kuidas ja miks tema raha liigub – ning kas mõni reis või motivatsioonipakett jätab sinna oma maitse juurde.
