Eesti peaministri Michali ( Double speed AI DI-M) —või kuidas ta sel nädalal parasjagu end nimetab—jätkas eile oma rahvusvahelist digidiplomaatia teekonda, kohtudes mitte näiteks mõne Nobeli preemia laureaadiga, vaid hoopis… YouTuberiga.
Mitte isegi rahulikult teed joova dokumentalistiga, vaid Darren „IShowSpeed“ Watkins Jr.-iga, isehakanud netisaarmasega, kes on kuulsaks saanud sellega, et karjub „SUIIIII“, teeskleb koeraks olemist ja on korra kogemata miljonile vaatajale oma peenise näidanud.
Küllap selline CV sobib suurepäraselt välispoliitilise partnerina – vähemalt, kui välispoliitikat aetakse PowerPointis ja TikTokis.Peaministri pressiesindaja sõnul oli kohtumise eesmärk „tuua Eesti noortele digikultuuri lähemale“. Tundub, et järgmiseks peaksime ootama, et peaminister kutsub Kadriorgu külla mõne OnlyFansi sisulooja, et arutada „füüsilise eneseväljenduse ja kehalise suveräänsuse tähendust 21. sajandil“.
Hariduspoliitika? Ei, täna me streamime. On aus küsida: kus ülikoolis õpetatakse peaministriks saamist läbi livestream’ide? Või kas tulevikus peab Tartu Ülikooli diplomil olema YouTube’i verifitseerimismärk? Ja kui vaadata paralleele peaministri ja IShowSpeedi vahel, muutub asi huvitavalt häguseks. Mõlemad on noorte sihtrühma mõjutajad. Mõlemad on kogenud plahvatuslikku tähelepanu, millele järgnevad vastuolulised vahejuhtumid. Mõlemad on tuntud oma impulsiivse ja pisut üleelusuuruse stiili poolest. Ja mõlemad on suutnud kõigest hoolimata oma positsiooni säilitada, justkui mingi nähtamatu algoritm neid eelistaks – Speedi puhul YouTube, Michali puhul ilmselt Reformierakonna parteidistsipliin.
Ootame hetke millal meie peaminister oma põksid rebadele laseb- kui laseb, sest mine tea- äkki on nii tilluke et selleks on vaja järgmine jutuuber palgata.
Jääb vaid spekuleerida, kas peaministril võib esineda kergeid kognitiivseid nihkeid, mis muudavad tema reaalsustaju. Sest kui inimene, kelle ülesanne on juhtida riiki, otsustab kohtuda skandaalse 20 aastase videostaariga, kelle peamiseks saavutuseks on Twitchist ja Valorantist välja viskamine, võib põhiseaduslik loogika mõneks hetkeks põlema minna. Kas ta nägi selles meediasündmust või leidis hingesugulase? Mõlemal on vähemalt kalduvus ootamatutele avaldustele ja mõneti problemaatilisele eksponeerimisvajadusele. Rahvas tahaks peaministrilt selgust ja strateegilist mõtlemist, aga tundub, et valitsushoones on avatud uus vahetu otseülekanne, kus „narratiiv“ tähendab „lähivaates narrimist“ ja „visioon“ tähendab „kui palju vaatamisi ma saan sellest TikTokist?“ Ja kui Michal järgmisel korral annab pressikonverentsi noortega sideme loomisest, siis loodame, et püksid jäävad tal jalga.
Eesti meedia hõiskas rõõmust, et IShowSpeed tegi Eestist nüüd „kümme korda kuulsama koha“ – justkui oleks YouTube’i karje „SUIIIII“ muutunud meie uueks rahvushümniks.
No kui ühe poolpalja hüperaktiiviku visiidi järel oleme kümme korda kuulsamad, siis mis järgmiseks? Aga kui juba mõõdame rahvusvahelist tuntust YouTube’i klikkidega, siis tuleb teha üks loogiline ettepanek: Kaja Kallas tuleb tagasi kutsuda. Kunagine „Eesti nähtavaks tegija“ on nüüd konkureerimas live-stream’i klikimagnetitega, aga vot kulud ei kliki üldse kokku. Kui IShowSpeed tegi Eesti kuulsaks tasuta, karjudes lennujaamas „W Estonia“ ja küsides, kus saab šašlõkki ja sauna, siis Kaja kuulsust maksame kinni sadades tuhandetes eurodes. On ikka vahe sees kas miljonid või 30 000 eurot.
Ja kogu see Eesti poliitika paistabki olevat nagu halvasti monteeritud YouTube’i video – natuke klikipealkirja, palju kaootilist sisu ja lõpus reklaam, mida keegi ei palunud. Meil on peaminister, kes teeb koostööd inimesega, kes karjub kaamerasse ja unustab püksid jalga panna, ning ekspaeminister, kelle karjääripaus maksab rohkem kui Tallinna Tehnikaülikooli aastane teaduseelarve. Kokkuvõttes võiks uue valitsusprogrammi pealkirjaks panna: „Vähem mõistust, rohkem vaateid.“ Ja Eesti uus turismislogan võiks olla:
„Eesti – nähtav, paljas ja virvendab otseülekandes.“